Kolmapäev, 22.september

Saime hommikul selle vanaga kokku, ta seletas, et praegu on kõik korterid välja üüritud, aga üks maja on küll meile pakkuda. Suure tuhinaga rääkis kui kena maja see on, noorele paarile sobilik ja ilusas kohas, just üle värvitud ja..ma isegi juba uskusin, et ongi midagi ilusat. Aga vot midagi nii koledat polnud ma veel näinud :D:D ma küll ei saanud aru, mida ta sellest just värvimisest jauras, sest värv koorus igalt poolt maha. Kahekorruseline, kõikidesse tubadesse viis eraldi uks väljast, aknad olid peaaegu eest ära kukkumas, köögis oli kole betoonpõrand ja mitu korda hullem kraanikauss kui meil ühikas oli:D see mida tema vannitoaks nimetas, ei nimetaks mina isegi mitte peldikuks. See oli jõle :D ausalt. Ise muudkui seletas, et jaa soe vesi on olemas ja puha...ainult et kaablid peate ise üles otsima ja ühendama. Siis ta kiitis asukohta, et kõik on lähedal - näiteks elab siin samas preester ja matusebüroo on teisel pool teed. Me Darwiniga lihtsalt irvitasime kogu aeg vaikselt, ei saanud ju vanakesele öelda ka, et kuule aitab, me rohkem ei taha näha. Asus maakohas, aga maakohad siin ei ole sellised nagu meil Eestis..siin ma eelistan maale linna. Siis ta arvas, et ma peaks 10-20 kana ostma ja neid kasvatama hakkama, et kanakasvatus on hea äri Ecuadoris XD natukese aja pärast küsis kas ma süüa oskan teha, et veel parem äri oleks kiirtoidu koht avada. Nagu sellest veel vähe oleks, see mägi mille peal maja asub, pidevat olema mingist kivist, millest saab tsementi teha ja kuna vesi on meil endal olemas – siis saame ju tsemnediplokke müüma hakata XD Vana tegeles ka kunagi autoäriga ja no seda tema ärivaistu oli näha.
Õhtul oli Cristina sünnipäev. Läksime koos Lissette ja Arlettega sinna. Kogu pere, mõned ta töökaaslased ja sõbrannad olid ka seal. Sünnipäevad siin ei ole sellised sööma ja joomaorgiad nagu Eestis:D ka ei tehta kingitusi. Lihtsalt tullakse kokku üksteise seltskonda nautima. Vahepeal käivad ringi küpsise, kommi, krõpsu, vahvlitaldrikud. Sellist asja, et kõik oma alkotopsiga ringi kaagerdavad, ei ole. Tavaliselt on üks inimene, kelle käes on pudel ja klaas, tema valab siis nii kahe lonksu jao sinna klaasi ja nii see SAMA klaas käib suust suhu. Suht rõve, ma tean. Jose Luis tegi Cristinale üllatuse ja kutsus mariachid laulma, see oli vahva. Hiljem avaldas Jose kõigile saladuse – Cristina on teist kuud rase. Siis ütles Marena – minul ja Andreal on lapsed, Cristina ja Sofia on rasedad..ANU on veel puudu ja kõik vaatasid mulle ootavalt otsa. Jose Luis muidugi pidi lisama, et milleks ma muidu ikka Ecuadori tulin kui mitte Darwiniga abielluma ja pere looma. Suudate te seda uskuda?? Nagu saatuse kiuste juhtuvad sellised asjad alati minuga. Muidugi jään mina ikka oma põhimõtete juurde ja valmistasin neile pettumuse. Enamuse ajast rääkisin Marenaga, ta rääkis kui jubedalt tal rasedus möödus, kuidas papi teda kodust välja tahtis visata kui teada sai, et ta rase on. Kõik peale mami olid jube vihased olnud ta peale, kuigi nagu põhjust ju polnud. Marena oli selle mehega juba ammu sebinud ja vanust on tal rohkem kui küll, et oma elu üle otsustada. Aga no vanad traditsioonid ja religioon – enne abielu, siis kooselu ja siis lapsed. Pavel käis muudkui minu juures, pistis kaks näppu püsti vihjates oma kahele rasedale naisele ja tegi haleda nutunäo:D Veider, et enne ma sain ainult mami ja Paveliga väga hästi läbi, teised jäid kuidagi tagaplaanile, aga nüüd on kõigiga tore.