Esmaspäev, 27.september

Ikka ja jälle imestan, kuidas inimesed siin isegi oma pereliikmete sünnipäevasid ei tea. Eelmine kolmapäev kui Cristina sünnipäeval olime, tuli mul meelde, et Marenal on septembri lõpus sünnipäev. Minul, kes ma tunnen teda ainult ühe aasta, tuli see meelde. Ja Lissette, kes on oma 14 aasta jooksul vähemalt neli korda nädalas teda näinud, tegi ainult suured silmad ja küsis, et issand on või? Igatahes rääkisime, et lähme talle esmaspäeval külla. Mina siis saatsin päeval Lisile sõnumi ja küsisin mis Marenale kingiks osta, mille peale tema mulle helistas ja segaduses uuris, miks ma Marenale kinki tahan osta, mis värk on? Ütlesin, et sünnipäev ju, mille peale ta veel suurema imestusega ütles – oi, ma ei teadnudki. K-u-i-d-a-s? Ma oleks tahtnud läbi telefoni talle kerge obaduse vastu pead anda. Ja kui ma talle paar tundi hiljem helistasin, et minna, siis ütles, et on nende kõigiga seal riius ja ei lähe. Tal on ikka tõsine pubekas praegu, vähemalt kolm korda nädalas on ta kõigiga riius ja kogu maailm on vastik ja kõik on tema vastu ja...ah teate ju isegi. Aga muidu on ta ikka sama arukas ja hea tüdruk nagu ennegi. Kui te mu eelmisest blogist mäletate, siis Lis hakkas vanglast (kus Jose Luis oli) ühe kutiga sebima. Kes seda nüüd esimest korda kuulevad, teile tundub see kindlasti imelik, aga no kui sa ikka iga nädalavahetus vanglat külastad, siis jõuab ju ära armuda küll. Igatahes sebivad nad siiani, kutt viidi ainult Riobamba vanglasse üle ja kuu pärast saab vabaks. Vangi läks ta sellepärast, et sõitis purjus peaga ja tegi õnnetuse, milles kolm inimest surma said. Aeg-ajalt nädalavahetustel käib Lis teda vaatamas ja nende telefonikõned venivad nelja tunnini.
Mina käisin õhtul Marenal külas, ta oli väga õnnelik. See on nii naljakas, kuidas ta muudkui korrutab – oi Anu, ära tee lapsi, ära tee! Ema roll on raske ja kohuserikas, oi Anu, ära tee lapsi!! :D:D ja kuidas ta mööda maja ringi jookseb ja siis väsinult ütleb – Anu, ma ei olnud enne selline, sa ju tead. Ja ma tean väga hästi, enne oli ta ise nagu laps, 37 aastane laps. Loomulikult on tal raske üksi lapsega hakkama saada, veelgi enam arvestades, kuidas ta oli harjunud elama – ainus kohustus töölkäimine. Ta poiga elab Quitos, vahel käib külas ka. Nad vaikselt otsivad Quitosse endale elamist, kui laps suurem on, siis kolib Marena sinna. Küsisin, kas lapse isa teda toetab ka? Toetab, annab talle iga kuu 120dollarit, mille peale Marena naerda kihistas öeldes, et ega see kõik lapse peale kulu, ta paneb enda jaoks ka kõrvale :D