Ma olen siia tulekust saadik Darwinile öelnud, et ta oma tööriistad ja muu koli sellest autoremonditöökojaks muudetud toast välja koliks. Loomulikult ta seda siiani teinud ei ole, pigem on sinna rohkem koli juurde tulnud. Ja ma saan aru, et seda olekski temalt liiga plaju paluda, võttes arvesse, et mind häirib iga apelsiniseeme põrandal samas kui tema ei märka isegi mitte maha kukkunud apelsini(see käib enamiku ekvadorlaste kohta). Darwin viskas suurema koli nagu kaks vana ja roostetanud külmkappi, vanad ja hallitanud diivanid, närakad autoistmed, katkised kapid...autokasti ja viis minema, ise samas saladuslikult kadudes. Jäingi üksinda tema pahna koristama ja organiseerima. Ma oleks tagasihoidlik öeldes, et ma olin nagu sitahäda keset kogu seda jama. Võiks öelda, et ainukesed asjad, mis ma ära tundsin olid kaks käulat ratast, akutrell, survepesur, autoakud, puur, haamer ja kõlarid. Muidugi ka igasugused mutrid, naelad ja kruvid, mida ma kõige muu rauast koli seest välja nokkisin ja neile süsteemi aretasin. Seal oli kõikvõimalikke värvi- ja mingi vedelikupotsikuid, mille vajalikkusest mul õrna aimugi polnud, mulle tundmatuid tööriistu, veelkord potsikuid, autojuppe ja ma ei mäletagi enam mida kõike veel. Kõik tassisin õue ühe eriti näraka vana kapi sisse. Õhtul kui mina kõigega lõpetanud ja sigaväsinud olin, tuleb Darwin ja ütleb kui tubli ma olen. Ma oleks tahtnud ta ära süüa!
Minu tuju tõstmiseks pidime laadale minema, et midagi ilusat koju osta. Auto hakkas juksima, jäi keset suurt teed seisma ja enam tööle ei läinud. Taga oli pikk rodu tuututavaid taksosid ja kurjasid pilke, aga auto käima ei läinud. Tee äärde ka lükata ei saanud, sest kõik tee ääred olid lihtsalt pargitud autosid täis. Ma siis istusin rooli ja Darwin hakkas lükkama. Tegelikult võis see ikka pagana naljakas vaatepilt olla – üks totakalt naeratav blond roolis, taga üksinda lükkamisest näost punetav mees. Kui Cabinase juurde jõudsime, nägi meid naerust kõveras Jose Luis ja jooksis ka appi. Sealt läks tee allamäge ja auto läks käima - laadale ja elu ilus.
No comments:
Post a Comment