Pühapäev, 26.september

Pidime varakult Ambatosse tagasi sõitma hakkama, et päeval normaalsel ajal kohale jõuda, sest Anu kavatses tee peal sada peatust teha pildistamiseks. Aga jalutasime Puyos igal pool ringi ja tegime palju pilte. Olime ühes pargis ja Darwin hakkas just minust pilti tegema, kui järsku jooksid kuskilt kuus poissi meie poole karjudes, et tahavad ka pildile. Hiljem tänasid mind nagu ma oleks neile kommi või midagi andnud. Tagasisõites tegimegi sada peatust ja koju jõudsime suht hilja.
Muñecoso rääkis, mis temaga kaks aastat tagasi juhtus. Siiani ma arvasin, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides. Tal oli üks sõber Pokemon, kes oli igavene krutski, pätt ja kaabakas. Pokemon ja kaks teist tüüpi jootsid ühele Ambato vanale narkoärikale midagi sisse, võtsid ta auto ja tegid Ecuadori peal lõbusõitu. Kõik olid narkouimas ja see vana hakkas neile ette jääma, mistõttu nad ta autost lihtsalt välja viskasid kuskil suvalises kohas. Vana külmus surnuks. Pokemon rändas ringi nagu tuulispask ja ainus, kes alati teadis kus ta on, oli Muñecoso. Politse selliste kaabakatega ei tegele, neid otsivad taga tõsiselt ohtlikud tüübid. Ma nime ei mäleta, aga mingi rühm, kes raha eest inimesi maha notib..no kujutage ette nagu filmides no. Kuskilt kaamerate pealt oli nähtud, et Pokemon oli autos ja kuna Muñecoso on tema parim päll, siis arvati, et järelikult pidi tema ka olema. Need tüübid olid ikka põhjalikku uurimistööd teinud. Muñecoso kodu võti on temal ja ühel ta sõbral. Selle sõbra olid nad uimaseks tagunud ja võtme võtnud. Muñecoso elab kolmandal korrusel, esimesel korrusel oli kolm koera, kes ära mürgitati ja allkorruse inimesed uimastati ka ära. Teda ennast klobiti veits, seoti silmad, käed ja jalad kinni ning topiti pagasti. Tiirutati mööda linna ringi, et ta aru ei saaks kuhu teda viiakse, aga mäed reedavad siin, nii et ta sai ikkagi aru. Viidi ühe vana kooli keldrisse. Seal hakati talt küsima kuhu ta vana ja auto jättis, aga Muñecosol polnud õrna aimugi millest nad jauravad, Pokemon polnud sellest talle veel rääkida jõudnud. Teda peksti ja klobiti, väänutati ja piinati igate moodi, aga tal polnud midagi rääkida. Kui ta juba päris vigane oli, küsiti talt kas ta Pokemoni teab. Küsiti veel igasugu nimesid, kes tema tuttavad on, aga kellest ta hetkel midagi ei teadnud. Muidugi tüübid ei uskunud, et ta ei tea kus nad on ja millega tegelevad. Siis seoti ta tooli külge kinni, tõmati käterätik suu vahelt läbi ja seoti pea ümber kinni. Öeldi, et kui ta rääkida tahab, liigutagu vasakut jalga, kuigi see oli kinni seotud ja ta seda üldse liigutada ei saanud. Siis kallati kannude viisi vett suhu, kuni tal pilt eest ära kadus. Üles ärkas selle peal, et teda kõvasti jalgadega klobiti, nende kauboisaabastega, millel taga see terav värk on. Surm oli juba nii ilmselge, et ta ei jõudnud midagi mõeldagi. Tüübid helistasid kellelegi ja küsisid, et mis teevad taga, et hakkab ära surema. Muñecoso kuulis vastust – laske maha ja visake kuskile jõkke. Seoti jälle igate pidi kinni ja veeti autosse. Ta visati politsei maja ees autost välja ja öeldi, et kui ta nende peale kaebama peaks, lasevad ta maha. Elama jäi ta ainult tänu sellele, et kui teda kodust välja tassisti, oli üks naabruses elav sõber ta karjumist kuulnud ja välja jooksnud. See sõber tundis nendest tüüpidest ühe oma tuttava ära ja suure palumise peale jäeti ta ellu.
Selline kaunis elu Ladina-Ameerika narkopesas.