Quitosse läksime minibussiga, mis võttis meid hommikul poole viiest kodu juurest peale ja viis meid otse Direccion General de Extranjeria juurde. Ei tule eesti keeles. Kohale jõudsime pool tundi enne selle avamist. Mul kõht valutas teist päeva nagu põrguline, ei olnud hea istuda ega astuda, suht krimpsus olek oli. Lõpuks kui avati, siis üllatus-üllatus, saadeti meid rahvusvahelisse panka, kus pidin VEEL kümme dollarit viisa registreerimise eest maksma. Nagu ma veel vähe oleks selle eest maksnud. Läksime siis panka, see polnud ka veel avatud, ootasime mõnusad 40 minutit kuuma päikese käes. Täitsin veidra paberi, maksin nende ihaldatud kümpa ära ja läksime tagasi. SIIS öeldi, et oi, aga te peate nüüd passikoopiaid ka tegema minema. Ma olin ausõna juba suremise äärel ja nemad jooksutavad ühest kohast teise. Pagana pihta, sain need koopiad ka kuskil nurga peal tehtud ja istusin ja ootasin terve igaviku. Meeletult palju välismaalasi oli seal: Ameerikast, Kuubast, Hiinast, Saksamaalt, Jaapanist, Prantsusmaalt, Colombiast, Brasiiliast... Mõned hiinlased olid üsna kärarikkad, arvatavasti oli neil viisaga probleeme. Ma küll ei ole selle kohta uurinud, aga neid on siin nii palju ja ekvadorlased ei salli neid, võib-olla on neil siis väheke raskem see viisa saamine. Lõpuks sain ka jaole, aga samal päeval passi kätte ei saanud. Ambatos migratsiooniametis mulle luisati nii mis hirmus, kõigepealt andsid nad mulle vale aadressi (halvad inimesed, tahtsid mind ära eksitada!) ja siis väitsid nii kindlalt, et saan passi samal päeval umbes tunni pärast kätte. Ööseks me Quitosse ka jääda ei tahtnud, Darwini kasuisa läheb homme passile järgi. Tulime sama minibussiga Ambatosse tagasi, ma olin puha haige, magasin terve päeva ja õhtu ja öö ka.
Miks me ise autoga Quitosse ei läinud? Quitos on meeletult palju autosid, mistõttu on kogu aeg kohutavad ummikud, et liiklust reguleerida ja inimesi rohkem ühistransporti kasutama panna, võeti mõned kuud tagasi vastu uus seadus, mida nimetatakse pico y placa. Selle seaduse järgi võib iga autoomanik ühel kindlal päeval nädalas oma autoga liigelda. Olenevalt auto numbrimärgi viimasest numbrist, on paika pandud päevad millal võid liigelda. Näiteks numbrid 1 ja 2 võivad ringi sõita esmaspäeval, 3 ja 4 teisipäeval jne. Tegelikult võivad kõik autod iga päev liigelda, aga tipptundide ajal ainult teatud numbritega autod. Seega pole üldse mõtet oma romuga kuskile minna, kui sinu päev ei ole. Loomulikult jälgivad selle seaduse täitmist politseid ja teevad seda üsna hoolikalt(Ecuadori kohta hoolikalt). Need, kes valel päeval liiklevad, saavad kuni 300dollarit trahvi.
No comments:
Post a Comment