Külastusi

23 November, 2010

Esmaspäev, 1.november

Praegu toimub siin Ambatos feria de finados ehk laat. On kolm laata erinevates kohtades. Kõige suurem on minu kodu lähedal. Käisime Gracega kõik kolm laata läbi. Esimene kus käisime oli suhteliselt väike ja seal polnud midagi toredat, sellest hoolimata suutsime ühe kommionuga – müüs teine šhokolaadi-alkoholi komme – sõprust teha ja lasime heal maitsta, tasuta. Minu hooletuse tõttu oleks meid suure tõenäosusega paljaks varastatud. Panin 20dollarit pükste esitaskusse, aga see paganas tahtis sealt välja kippuda. Õnneks üks naine bussis ütles mulle vaikselt, et ma oma raha paremini peidaks, vargad juba vesistavad suud. Ärge nüüd mõelge, et ma hooletu olen. Ei, aga ei saa ju kogu raha ühte kohta peita, suurem osa koos muu väärtuslikuga, nagu telefon, läheb ikka parapapaa – rindade vahele peitu – jah, suur osa tüdrukutest näeb seetõttu välja nagu piima täis udaratega lehmad. Niisiis alati kui välja minna, peab kaasa võtma võimalikult vähe, aga piisavalt raha ning selle kõikvõimalikesse kohtadesse ära jagama. See on suhteliselt tüütu, igatsen turvalisust, tahaks rahakott näpus ringi jalutada. Miks ma ütlen piisavalt raha? Sest kui sa mõnele vargale silma jääd, ja mina olen siin üsnagi atraktiivne mitte ainult varastele vaid kõigile, siis oh õnnetust kui neil sult midagi varastada pole. Ehk siis sinu enda heaolu tõttu oleks tore, kui sul vähemalt 5dollarit loovutada oleks. Teiseks läksime minu kodu lähedale laadale. See on suur, kuskil poole kilomeetri pikkusel teelõigul on mõlemal pool teed tihedalt väiksed müügiputkad. Mitte ainult üks teelõik, kaks kõrvuti asuvat teelõiku. Ja need müügiputkad ei ole mingid kohale sõitnud vagunid, vaid ise puust kokku klopsitud tarad ja peale visatud kas mingi riie, kile või kartulikoti moodi asi. See laat jääb siia üheks nädalaks, kõik müüjad ööbivad seal samas, tõmbavad oma asjad koomale, panevad riide ette ja magavadki või siis parimal juhul ööbivad autos. Mida laadal müüakse? Kõiiike, mida ette kujutada oskate - kõiksuguseid riideid, jalanõusid, küünlaid, maale, toidunõusid, vaipu, koerakuute, filme, muusikat, lilli ja muid taimi, mänguasju, hügieenitarbeid, lõhnaõlisid, kõiksuguseid söögitegemistarbeid, igasugu puust ja plastmassist vidinaid, kujukesi ehk igasuguseid dekoratiivasjakesi...meeletutes kogustes! Loomulikult ei puudu söök, seda tehakse ka iga nurga peal, on igasugu huvitavat ja mulle seni tundmatud toitu. Ja kõik on ODAV! Valetasin, vaibad on kallid. Kogu laada läbikäimine võttis meil aega kolm ja pool tundi, no me ikka proovisime ka üht koma teist ja kauplesime ägedalt hinda alla. Või siiski, Grace kauples, mina eriline kaupleja ei ole, mulle ei meeldi seda teha. Kuigi ma tean, et ma peaksin, sest mind kui välismaalast nähes, pannakse hinnale mõnus jurakas otsa. Seega võin ma alati rohkem kui 90% kindel olla, et mind tahetakse minu teadmatuse tõttu lihtsalt röövida. Mhh, aga see ei lähe neil enam nii kergelt läbi, sest ma ikka juba tean ka, mis kui palju enamvähem maksab. Näiteks ühes kohas öeldi meile, et saapad maksavad 23dollarit, teises kohas maksid samad saapad 17dollarit...teises kohas oli müüa seljaga kui ma küsisin. Ma oleks nii väga tahtnud sellest laadast pilti teha, aga kus rahvast seal vargaid. Ja rahvast on seal meeletult, eriti õhtuti, siis ei saa ennast ümbergi pöörata, üsna võimatu on midagi vaadata ja veel vähem osta, käib kohutav lärm ja kõik tallavad sul varvaste peal. Veel on siin novembri kuus mingi eriti nõme komme: poisid ostavad laadalt mängupüstolid millega siis tüdrukutele väikseid plastmass kuulikesi mööda sääri paugutavad ja oii kui valus see on. Oh õnne kuidas ma vihast tulitan, kui keegi minu jalgu sihib, mille peale ühed poisid kartlikult pomisesid, et küll on ikka tige gringa. Käisime veel kolmandal laadal, see nii tore ei olnud, ülekaalus olid söögikohad ja omaarust humoristid tegid nalja. Õhtul aga toimus seal kontsert kuhu me ka end kohale venitasime.

No comments:

Post a Comment