Praegu toimuvad Quitos pidustused, mis kestavad nädal aega, novembri lõpust 6.detsembrini. Nende pidustustega tähistatakse Quito asutamist, sel aastal täitus 476 aastat. Quito, kes veel ei tea, on Ecuadori pealinn. Quito keskmine kõrgus on 2850m, mis teeb temast maailma kõrgeima pealinna. Linn on 324 km2 suur ja ainuüksi Quitos on rohkem elanike kui Eestis kokku, nimelt ~1,6 miljonit. Jaanuaris saab täpsemad andmed teada.
Hommikul kaheksa paiku hakkasimegi sinna poole sõitma. Jõudsime kõrval linna Latacungasse ja oh seda rõõmu ja üllatust – auto läks katki. Täitsa katki kohe, ei liikunud enam ei edaspidi ega tagurpidi. Õnneks oli lähedal kohe mehaanik(neid on siin üldse iga nurga peal), läksime sinna. Määrdunud mehaaniku poiss ütles, et läheb umbes tund aega. Tegelikult läks kolm tundi. Seal oli üks kole suur kalkun, ajasin talle mesijuttu, et ta ilusti pildi jaoks poseeriks. Ta vana paganas tahtis mind naksata, solvusin ja läksin autosse magama. Kui üles ärkasin, oli päike mu põsed roosaks maalinud. Lõpuks saime ka liikuma. Quitos käisime muidugi autolaadalt läbi, see on nagu mingi maine ahvatlus Darwini jaoks. Seal läks ka paar tundi, keskised tahtid me autot ära osta kohe. Jutud olid juba räägitud, kui nad järsku meelt muutsid. Mis siis ikka, läksime edasi põhja poole. Pidustused toimuvad enamasti kesklinnas, otsustasime seal hotelli otsida. Nii kerge see aga ei olnud. Darwin väga hästi Quitot ei tunne ja mina tunnen ainult vanalinna. Igasugused juhatasid meid, aga eksisime ikka kogu aeg ära. Liiklus on ka soovida, lihtsalt meeletu. Jõudsime vanalinna, leidsime hotelli ka, aga kuskile polnud parkida. Tiirutasime ja tiirutasime kuni ma lõpuks autosse mingi suvalise garaaži ette jäin ja Darwin asja uurima läks. Hirmus oli, igasugused cholod ja kurjade nägudega mehed käisid mööda, tõmbasin vaikselt jaki üle pea ja mõmisesin omaette lastelaule. Pärast tuli välja, et see sama garaaž oligi selle hotelli oma, kuigi hotell oli ümber nurga hoopis teises kohas. Kuna kell oli juba täitsa õhtu, siis sättisime end ruttu korda ja läksime välja elu uurima. Nende pidustuste käigus toimub palju härjavõitlusi, paraade, ooperi ja teatri esitusi, esinevad paljud erinevad artistid nii Ecuadorist kui ka mujalt riikidest ning veel igasuguseid üritusi. Vanalinnas toimusid väljakutel ja suvaliste nurkade peal kontserdid, rahvas jämmis mõnusalt. Ka on võimalus chivaga sõita, see on avatud peobuss, mille katusel esineb bänd. Me jämmisime keskööni, siis läksime hotelli ära, linn hakkas kuidagi ohtlikuks muutuma.
Pühapäeva hommikul käisime autolaadal. Jällegi olid Darwini onud kohal, tundub et see on ahvatlus kogu nende suguvõsale. Päike kõrvetas, mina olin tihe külaline jätsionule. Koju tulles käisime laguun Yambol. See on Ambatole suhteliselt lähedal. Selle laguuni kohta käivad igasugused müüdid. Räägitakse, et see on põhjatu ja ühineb teisel pool maakera mingi veekoguga, aga millisega ei teata. Ükskord kukkus sinna rong kahe vaguniga, mitte kunagi ei leitud laipu ega rongi. Lähedal elavad inimesed räägivad, et öösiti on laguunist kuulda inimeste karjeid. Sinna on veel päris palju inimesi uppunud, keda kunagi leitud ei ole. Seal kaldal oli hotell ja lastele mänguplats, pered käivad seal nädalavahetustel piknikul. Samuti sai vesirattaid laenutada, me ka vulisesime ühega. Laguuni keskel seisis suurem paat, sinna võis ka ronida.
Vulkaan Tungurahua (5023 meetrit) on meil siin juba tükk aega tossanud ja tahma välja ajanud. Täna öösel lõpuks purskas ka. Algul anti punane alarm, mis pärast oranžiks üle läks. Ajas veel kive väja ja tuhapilv küündis kahe kilomeetrini. Euroopas ilmselgelt uudistes liialdati, et on sajandi suurim purse ja mida kõike veel. Ei olnud üldse nii hull. Muidugi kõik lähedal elavad inimesed on pikemaks ajaks evakueeritud, meie siin peame tuha tõttu maskidega ringi käima. Autod on tuhast valged, taimed ka. Loomakasvatajatel on äriga jama, piima ei taheta osta kuna lehmad ju söövad tuhast muru. Kui juhtubki suuremat moodi purskama, siis minuga ikka midagi juhtuda ei saa. Ambatoni laava ei jõua, see voolab mitmete kanalite kaudu jõkke. Eelmine purse toimus selle aasta 29.mail ja sellest eelmine suurem purse algas 2006.aasta 14.juulil ning purskas limiteeritult ühe kuu. Enne oli Tungurahua tipp ka lumine nagu Cotopaxil ja Chimborazol, aga pärast 1999.aasta aktiivsuse kasvu lumi ja jää sulasid ära. Ketšua keeles, see on siinsete põlisrahvaste keel, on Tungurahua tulekurk. Samuti on ta tuntud kui Hiiglaslik Must ja põlisrahvaste mütoloogias kui Ema Tungurahua.
18 December, 2010
Kolmapäev, 1.detsember
Leidsin huvitava artikli Eesti Päevalehest 07.august 2010
ÜRO tuli välja lahendusega, mis jätab vähemalt kümneks aastaks rahule Amazonase vihmametsades Napo ja Curaray jõe vahel asuva Yasuni naftaleiukoha. Odavaks seda aga pidada ei saa: nimelt luuakse fond, mille kaudu jõukamad riigid maksavad Ecuadori riigikassasse 3,6 miljardit dollarit ehk ligemale poole summast, mille ta võiks selle nafta müügist teenida. Saksamaa, Holland, Norra, Itaalia ja USA on juba lubanud sissemakse teha.
Keskkonnakaitsjatele on see rõõmusõnum, sest ligi 10 000-ruutkilomeetrisel alal on uskumatult suur valik taime- ja loomaliike, samuti elab seal maailmast eraldatuna põlisrahvaid, kellele naftatööstuse arendamine kujutaks tõsist ohtu. Yasuni rahvuspark asub Ecuadori pealinnast Quitost 250 kilomeetri kaugusel ja seda peetakse maailma kõige mitmekesisema elusloodusega piirkonnaks. Rahvusvaheline vastuseis on sundinud Ecuadori nüüd naftajahist vähemalt Ishpingo-Tiputini-Tambococha piirkonnas loobuma.
Viiendik Ecuadori varudest
Yasuni leiukohas peitub hinnanguliselt 846 miljonit barrelit toornaftat ehk 20 protsenti Ecuadori varudest. Quitos asuv valitsus kinnitas, et naftapuurimise moratooriumiga suudetakse vähendada ka kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Saavutatud kokkulepe tähendab sedagi, et naftamaardla jääb aastakümneteks puutumata – samal ajal võib karta ülemaailmset nafta hinna tõusu.
Amazonase vihmametsad on maailma kliima soojenemise vastase võitluse rindejoon, sest hapnikku tootvates „maakera kopsudes” tehtava lageraie tagajärjel võib süsihappegaasi kontsentratsioon õhus kasvada isegi 25 protsenti. Samal ajal ähvardab kliima soojenemise tõttu väljasuremine 40 protsenti sealsetest taime- ja loomaliikidest, märgivad keskkonnakaitsjad.
UNESCO biosfääri kaitse-alaks kuulutati Yasuni 1989. aastal, illegaalne metsalangetus ja naftaotsingud on sealsed vihmametsad suurde ohtu seadnud.
Ma loodan ikka seal Yasuni rahvuspargis ära käia. Või kui sinna ei saa, siis kuskile sügavamale vihmametsa ikka, seal kus eelmine aasta YFUga käisime polnud nagu väga metsikut loodust näha. Samas olen kuulnud, et seal Yasuni lähedal elavad põlisrahvad on päris paljud inimesed maha nottinud, kes sinna uurima on läinud. Seega sinna kanti ikka ei tasu minna :D loodan ikka elusa ja tervena Eestisse tagasi tulla.
ÜRO tuli välja lahendusega, mis jätab vähemalt kümneks aastaks rahule Amazonase vihmametsades Napo ja Curaray jõe vahel asuva Yasuni naftaleiukoha. Odavaks seda aga pidada ei saa: nimelt luuakse fond, mille kaudu jõukamad riigid maksavad Ecuadori riigikassasse 3,6 miljardit dollarit ehk ligemale poole summast, mille ta võiks selle nafta müügist teenida. Saksamaa, Holland, Norra, Itaalia ja USA on juba lubanud sissemakse teha.
Keskkonnakaitsjatele on see rõõmusõnum, sest ligi 10 000-ruutkilomeetrisel alal on uskumatult suur valik taime- ja loomaliike, samuti elab seal maailmast eraldatuna põlisrahvaid, kellele naftatööstuse arendamine kujutaks tõsist ohtu. Yasuni rahvuspark asub Ecuadori pealinnast Quitost 250 kilomeetri kaugusel ja seda peetakse maailma kõige mitmekesisema elusloodusega piirkonnaks. Rahvusvaheline vastuseis on sundinud Ecuadori nüüd naftajahist vähemalt Ishpingo-Tiputini-Tambococha piirkonnas loobuma.
Viiendik Ecuadori varudest
Yasuni leiukohas peitub hinnanguliselt 846 miljonit barrelit toornaftat ehk 20 protsenti Ecuadori varudest. Quitos asuv valitsus kinnitas, et naftapuurimise moratooriumiga suudetakse vähendada ka kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Saavutatud kokkulepe tähendab sedagi, et naftamaardla jääb aastakümneteks puutumata – samal ajal võib karta ülemaailmset nafta hinna tõusu.
Amazonase vihmametsad on maailma kliima soojenemise vastase võitluse rindejoon, sest hapnikku tootvates „maakera kopsudes” tehtava lageraie tagajärjel võib süsihappegaasi kontsentratsioon õhus kasvada isegi 25 protsenti. Samal ajal ähvardab kliima soojenemise tõttu väljasuremine 40 protsenti sealsetest taime- ja loomaliikidest, märgivad keskkonnakaitsjad.
UNESCO biosfääri kaitse-alaks kuulutati Yasuni 1989. aastal, illegaalne metsalangetus ja naftaotsingud on sealsed vihmametsad suurde ohtu seadnud.
Ma loodan ikka seal Yasuni rahvuspargis ära käia. Või kui sinna ei saa, siis kuskile sügavamale vihmametsa ikka, seal kus eelmine aasta YFUga käisime polnud nagu väga metsikut loodust näha. Samas olen kuulnud, et seal Yasuni lähedal elavad põlisrahvad on päris paljud inimesed maha nottinud, kes sinna uurima on läinud. Seega sinna kanti ikka ei tasu minna :D loodan ikka elusa ja tervena Eestisse tagasi tulla.
Neljapäev, 2.detsember
Nii paganama tore, et Grace arst on. Teeb mulle kliinikus tasuta analüüse, mis maksaksid 40dollarit. Toob tasuta ravimeid, mis maksaksid hingehinda. Mitte et ta neid pihta paneks, sinna arstidele viiakse n-ö proovimiseks tablette, aga kuna nad ise haiged ei ole, siis jagavad sõpradele, kellel vaja. Vahva. Ja ärge nüüd mõelge, et ma tapvalt haige olen, lihtsalt mõned kontrollieksamid ja veidi ravimist. Arstid on ka seal nii toredad, täitsa omad pällid, pakkusid isegi kohvi ja küpsist :) Ma ei tea, mis värk mul selle kohvipakkumisega on.. Tuli praegu meelde, kuidas me kunagi ammu Anniga koos kodus olime või võib-olla olid poisid ka...igatahes mina olin ikka üsna väike veel. Tuli mingi naine, ma ei mäleta kes ja miks, aga kui ta ära läks siis ma olin Anni peale üli solvunud ja pahana, et ta talle kohvi ei pakkunud :D Tulles tagasi kliiniku juurde, on sekretär minu teisik - puhtusefriigist ekvadorlane, ei suutnud ma isegi oma kõrvu uskuda. Äratundmisrõõm missugune. Rääkis mulle oma loo, kuidas abiellus, loomulikult ei olnud nad enne poisiga koos elanud ja kui siis abiellusid - oh õudust. Mees täielik siga, sõi nii et riis pudises ühest suunurgast välja, pesema läks riietega, mis hiljem märgade kaltsudena dushiruumi jäidki, voodis püherdas jalanõudega jne. Nüüdseks on mees ka puhtusefriik...nüüdseks on nad 8 aastat abielus ka olnud.
Veel üks huvitav fakt autode kohta. Jälgisin ükspäev autosid ja ühel hetkel taipan, et enamik numbrimärkidest algavad T-tähega. Uurisin kohe Darwinilt, mis värk sellega on. Siin on igal provintsil oma täht, näiteks Tungurahua T, Pichincha P, Cotopaxi X (sest on veel C-tähega provintse). Niisiis saab auto esimeseks täheks selle provintsi tähe, kus auto registreeritakse. Muidugi eksisteerib igas provintsis ka teiste tähtedega autosid, aga enamasti liiguvad ikka igas rajoonis selle rajooni tähed. Ehk siis mägedes kohtab vähe ranniku ala provintside tähti ja vastupidi. Põhjuseks, miks mägedes vähe rannikuala autosid on, on veel see, et kuna rannikul on väga niiske ja maa sisaldab palju igasuguseid mineraale, siis autod hakkavad kiiresti roostetama. Minu arust on see üsna kaval süsteem võttes arvesse, et siin autode müük ja ost nii populaarne on. Niisiis saab varastatud autosi kergelt numbrimärgi järgi tuvastada.
Veel üks huvitav fakt autode kohta. Jälgisin ükspäev autosid ja ühel hetkel taipan, et enamik numbrimärkidest algavad T-tähega. Uurisin kohe Darwinilt, mis värk sellega on. Siin on igal provintsil oma täht, näiteks Tungurahua T, Pichincha P, Cotopaxi X (sest on veel C-tähega provintse). Niisiis saab auto esimeseks täheks selle provintsi tähe, kus auto registreeritakse. Muidugi eksisteerib igas provintsis ka teiste tähtedega autosid, aga enamasti liiguvad ikka igas rajoonis selle rajooni tähed. Ehk siis mägedes kohtab vähe ranniku ala provintside tähti ja vastupidi. Põhjuseks, miks mägedes vähe rannikuala autosid on, on veel see, et kuna rannikul on väga niiske ja maa sisaldab palju igasuguseid mineraale, siis autod hakkavad kiiresti roostetama. Minu arust on see üsna kaval süsteem võttes arvesse, et siin autode müük ja ost nii populaarne on. Niisiis saab varastatud autosi kergelt numbrimärgi järgi tuvastada.
15 December, 2010
Teisipäev, 30.november
Paljud kurdavad arusaamatust siinse kliimas suhtes. Lõpp jonnile, siit see tuleb!
Arvestades Ecuadori geograafilist asetust peaks siin üldiselt täiesti soe kliima olema, kuid pettumus missugune, nii see ei ole. Hoolimata Ecuadori asetusest ekvaatoril on siin esindatud igasugust temperatuuri. Faktoreid, mis kliimat kujundavad, on palju. Neist tähtsam on relieef. Võttes arvesse, et kliima langeb iga 200 meetri tõusu kohta ühe kraadi võrra, on siinne kliimakõikumine umbes 31 kraadi - kuna maapind läheb 0 meetrist merepinnalt 6310 meetrini Chimborazo tippudel. See on põhjuseks, miks Ecuadoril on privileeg omada kõiki kliimatüüpe, alates kuumusest rannikul kuni jäiseni Andide kõrgustes. Tähtsad kliima kujundajad on ka kerged meretuuled Galápagose saartel ja rannikul, niisamuti alandavad Andidest puhuvad tuuled ranniku ja oriente alade temperatuuri.
Rääkides aastaaegadest on aasta jagatud kahte perioodi: vihmasem periood detsembrist juunini (talv) ja teine sademetevaesem juunist detsembrini (suvi). Ranniku ja oriente aladel ei ole nendel perioodidel erilisi muutusi näha, küll aga on muutused märgatavad mägedes. Andidevahelises regioonis on KAKS vihmast aastaaega, veebruarist maini ja oktoobrist novembrini. Esimene märgatavalt kuiv aastaaeg juuni ja septembri vahel ning teine vähem märgatav detsembris-jaanuaris.
Ranniku ala kliima – see regioon omab troopilist või ekvatoriaalset kliimat, mille aasta keskmine temperatuur varieerub 22 – 26 °C vahel. Keskmine temperatuur talvel on 28 °C ümber ja suvel 25 °C ümber. Sademed vähenevad põhjast lõunasse. Ecuadori rannikul on üldiselt kaks suurt kliima tsooni: soe-jahe-kuiv ja soe-kuum-niiske.
Andide ala kliima – siinse ala kliima on väga varieeruv tänu Andide olemasolule ja tuultele mis puhuvad orgudes ja tasandikel. Kliima jaotub neljaks:
- tropical andino, kus temperatuur varieerub 20 ja 25 °C vahel. Sademeid on vähe ja õhkkond kuiv. Siia kuuluvad kõik mäestike madalamad alad kuni 1500 meetrini.
- subtropical andino läheb 1500 – 2500 meetrini temperatuuriga 20 °C. Rohked sademed talvel ja väheke sagedad suvel.
- templado (tasakaalukas), keskmise temperatuuriga 17 °C, asetseb paikades mis lähevad 2500 meetrist 3500 meetrini. Seda kliimalüli iseloomustavad rohked sademed, tihedad rahesajud, pilvine õhkkond ja see on kõige tihedamini asustatud. Siin asub Ambato, ehk siis mina elan siin.
- frio (külm), hõlmab kõik paigad, mis asuvad kõrgustel 3500 – 5650 meetrit. Temperatuur varieerub 1-10 °C vahel. Tihedad paduvihmad, tihe udu ja peaaegu lakkamatu uduvihm.
- glacial (jäine), viimane kliima aste Ecuadori mäestikes. Asetseb üleval pool 5650 meetrist kuni Chimborazo tipudes 6310 meetrini. Temperatuur madalam 0 °C, omab püsivat lumekatet, lumesadu, piksemürin, udu ja pidev vihmasadu.
Amazonia kliima – samasugune nagu ranniku ala kliima. Temperatuur varieerub 22–26 °C vahel, see on riigi kõige niiskem piirkond. Sademed on väga rohked, rohkem kui 3000 mm aastas. Andide küljed moodustavad tihedalt pilvise tsooni, tänu sellele, et seal kondenseeruvad Atlandi ookeanilt ja Amazonase vihmametsadest tulevad suured aurumassid.
Galápagose kliima – nagu mäestikes, on ka siin kliima varieeruv.
- kõrbeline - puudutab randasid, mis on merepinnaga tasased, keskmine temperatuur on 21-22 °C. Tänu Humbolti külma hoovuse mõjule on see täesti kuiv, jaanuarist aprillini võib kohata väheke sademeid.
- troopiline - on sarnane eelmisele, levib aladel mille kõrgus on 0-250 meetrini. Keskmine temperatuur 18-19 °C, see ala on kuiv nagu eelminegi.
- tasakaalukas - levib aladel 250-450 meetrit, keskmine temperatuur on 17 °C, sademete režiim on suur, tänu millele omab rohket taimestikku.
- külmad – need alad eksisteerivad 450 meetrist kõrgemal. Taevas on tihti pilves, mis kutsub esile sademeid. Keskmine temperatuur on 12 °C.
Kõiki kaalutlusi arvesse võttes võib Ecuadoris määratleda 23 hästi eristatavat ala. Ma vast ei hakka neid kirja panema, need mitmekümned linnade nimed teile nii kui nii midagi ei ütle.
Valgust on meil 12 tundi päevas, niisamuti pimedust. Hommikul kuue paiku hakkab valgeks minema ja poole seitsmeks on täitsa valge. Õhtul kuue paiku hakkab hämarduma ja poole seitsmeks on pime. Ja nii aastaringselt. Ei midagi pikkadest suveöödest. Kas pole mitte igav?
Arvestades Ecuadori geograafilist asetust peaks siin üldiselt täiesti soe kliima olema, kuid pettumus missugune, nii see ei ole. Hoolimata Ecuadori asetusest ekvaatoril on siin esindatud igasugust temperatuuri. Faktoreid, mis kliimat kujundavad, on palju. Neist tähtsam on relieef. Võttes arvesse, et kliima langeb iga 200 meetri tõusu kohta ühe kraadi võrra, on siinne kliimakõikumine umbes 31 kraadi - kuna maapind läheb 0 meetrist merepinnalt 6310 meetrini Chimborazo tippudel. See on põhjuseks, miks Ecuadoril on privileeg omada kõiki kliimatüüpe, alates kuumusest rannikul kuni jäiseni Andide kõrgustes. Tähtsad kliima kujundajad on ka kerged meretuuled Galápagose saartel ja rannikul, niisamuti alandavad Andidest puhuvad tuuled ranniku ja oriente alade temperatuuri.
Rääkides aastaaegadest on aasta jagatud kahte perioodi: vihmasem periood detsembrist juunini (talv) ja teine sademetevaesem juunist detsembrini (suvi). Ranniku ja oriente aladel ei ole nendel perioodidel erilisi muutusi näha, küll aga on muutused märgatavad mägedes. Andidevahelises regioonis on KAKS vihmast aastaaega, veebruarist maini ja oktoobrist novembrini. Esimene märgatavalt kuiv aastaaeg juuni ja septembri vahel ning teine vähem märgatav detsembris-jaanuaris.
Ranniku ala kliima – see regioon omab troopilist või ekvatoriaalset kliimat, mille aasta keskmine temperatuur varieerub 22 – 26 °C vahel. Keskmine temperatuur talvel on 28 °C ümber ja suvel 25 °C ümber. Sademed vähenevad põhjast lõunasse. Ecuadori rannikul on üldiselt kaks suurt kliima tsooni: soe-jahe-kuiv ja soe-kuum-niiske.
Andide ala kliima – siinse ala kliima on väga varieeruv tänu Andide olemasolule ja tuultele mis puhuvad orgudes ja tasandikel. Kliima jaotub neljaks:
- tropical andino, kus temperatuur varieerub 20 ja 25 °C vahel. Sademeid on vähe ja õhkkond kuiv. Siia kuuluvad kõik mäestike madalamad alad kuni 1500 meetrini.
- subtropical andino läheb 1500 – 2500 meetrini temperatuuriga 20 °C. Rohked sademed talvel ja väheke sagedad suvel.
- templado (tasakaalukas), keskmise temperatuuriga 17 °C, asetseb paikades mis lähevad 2500 meetrist 3500 meetrini. Seda kliimalüli iseloomustavad rohked sademed, tihedad rahesajud, pilvine õhkkond ja see on kõige tihedamini asustatud. Siin asub Ambato, ehk siis mina elan siin.
- frio (külm), hõlmab kõik paigad, mis asuvad kõrgustel 3500 – 5650 meetrit. Temperatuur varieerub 1-10 °C vahel. Tihedad paduvihmad, tihe udu ja peaaegu lakkamatu uduvihm.
- glacial (jäine), viimane kliima aste Ecuadori mäestikes. Asetseb üleval pool 5650 meetrist kuni Chimborazo tipudes 6310 meetrini. Temperatuur madalam 0 °C, omab püsivat lumekatet, lumesadu, piksemürin, udu ja pidev vihmasadu.
Amazonia kliima – samasugune nagu ranniku ala kliima. Temperatuur varieerub 22–26 °C vahel, see on riigi kõige niiskem piirkond. Sademed on väga rohked, rohkem kui 3000 mm aastas. Andide küljed moodustavad tihedalt pilvise tsooni, tänu sellele, et seal kondenseeruvad Atlandi ookeanilt ja Amazonase vihmametsadest tulevad suured aurumassid.
Galápagose kliima – nagu mäestikes, on ka siin kliima varieeruv.
- kõrbeline - puudutab randasid, mis on merepinnaga tasased, keskmine temperatuur on 21-22 °C. Tänu Humbolti külma hoovuse mõjule on see täesti kuiv, jaanuarist aprillini võib kohata väheke sademeid.
- troopiline - on sarnane eelmisele, levib aladel mille kõrgus on 0-250 meetrini. Keskmine temperatuur 18-19 °C, see ala on kuiv nagu eelminegi.
- tasakaalukas - levib aladel 250-450 meetrit, keskmine temperatuur on 17 °C, sademete režiim on suur, tänu millele omab rohket taimestikku.
- külmad – need alad eksisteerivad 450 meetrist kõrgemal. Taevas on tihti pilves, mis kutsub esile sademeid. Keskmine temperatuur on 12 °C.
Kõiki kaalutlusi arvesse võttes võib Ecuadoris määratleda 23 hästi eristatavat ala. Ma vast ei hakka neid kirja panema, need mitmekümned linnade nimed teile nii kui nii midagi ei ütle.
Valgust on meil 12 tundi päevas, niisamuti pimedust. Hommikul kuue paiku hakkab valgeks minema ja poole seitsmeks on täitsa valge. Õhtul kuue paiku hakkab hämarduma ja poole seitsmeks on pime. Ja nii aastaringselt. Ei midagi pikkadest suveöödest. Kas pole mitte igav?
08 December, 2010
Esmaspäev, 29.november
Käisime täna Lissettega seal orbudekodus kus ma eelmine kord vabatahtlikku tööd tegin. Lissette viis väikseks jäänud riided sinna ja mina tahtsin lihtsalt külla minna. Tiristasin väljas kella ja kui siis koristaja ust avama tuli, oh te ei kujuta ette tema näoilmet – ANU!? MIDA SINA SIIN TEED? :D:D
Sain sooja vastuvõtu osaliseks, kõik olid hämmingus ja õnnelikud. Ka mina olin õnnelik, sest nägin, et seal ei ole asju lihtsalt hooletusse jäetud, tehkase remonti ja nii mõnigi tuba oli varustatud uue mööbliga. Veel rõõmustab mind see, et lapsi on palju vähem kui eelmine aasta ja et enamik vanadest olijatest on leidnud perekonna ja kodu. Üks kuue aastane poiss lapsendati Šveitsi. Läksime natuke halval ajal, kõik kooliealised olid alles koolis ja beebid magasid. Uurisin neid natuke ja tundsin oma pisikese lemmiku, Melany, ära. Tore teda näha, aga kurb et tema veel kellegi südant pole võitnud. Minu arvestuse järgi peaks ta praegu aasta ja seitsme kuune olema. Mida peaks tegema nii pisikene, et võita kellegi süda? Mida ta oskakski teha? Ma mõtlen, need inimesed, kes tahavad adopteerida, kuidas nad valivad? Lähevad orbudekodusse, jälgivad lapsi ja nende käitumist, vestlevad nendega, uurivad nende vanemate kohta? Ka mina tahan kunagi adopteerida, mille järgi ma valiksin? Tegelikult kõlab ja tundub see ju täiesti absurdsena – valida laps. Ma ei tahaks valida, aga ma tahaksin anda kellelegi kodu ja perekonna. Samas ma ei tahaks, et mulle lihtsalt antaks üks laps. Ma olen kindel, et kõiki huvitab, milline on selle lapse iseloom, millised olid tema vanemad. Juhul, kui vanemad on/olid vargad, mõrvarid...kohkuks igaüks ja kahtleks. Geenid, need geenid. Aga milles on süüdi laps? Nagu öeldakse – me võime valida kõike siin elus, peale ühe - perekonna.
Igatahes olen ma sinna tagasi oodatud ja kuna me eelmine kord Annaga usinasti lastest pilte tegime, siis ootavad nad mind kaameraga, et facebooki pilte panna :D:D Nüüd natuke Annale.
Anna, como me dijistes que estas leyendo mi blog entonces esa parte es para ti. Me fui al orfanato hoy. No me preguntes porque no he ido antes, no sé ni yo. Bueno, todos estaban tan felizes al volver a verme y me preguntaron sobre ti – y la Anita, vino tambien la Anita?? Ella tomó unas fotos tan hermosas, a todos los que vienen les gustan esas fotos :) Si ves, hicimos un bien trabajo, se acuerdan y nos quieren :) La situacion en el orfanato esta mejorando, hay menos ñiños que anterior año. Mayoria de los bebes son nuevos, mi favorita, la Melany, todavia esta ahi. Por desgracia ella todavia no ha conquistado algun corazón. Te acuerdas de Adrian? Claro que te acuerdas, como pudieras olvidar de alguien que cada dia nos preguntó nuestras nombres y peinó nuestra pelo. Sabes que, le adoptaron a Suiza! :) No sé mucho, porque los bebes estaban durmiendo y los demas estaban en la escuela. Iré otro dia y te contaré mas! Estoy segura que muchos mis amigos que estan leyendo ese blog, son tan curiosos ahora y tratan de traducirlo en google :D pero solo tú y algunos mas lo pueden entender correctamente.
Sain sooja vastuvõtu osaliseks, kõik olid hämmingus ja õnnelikud. Ka mina olin õnnelik, sest nägin, et seal ei ole asju lihtsalt hooletusse jäetud, tehkase remonti ja nii mõnigi tuba oli varustatud uue mööbliga. Veel rõõmustab mind see, et lapsi on palju vähem kui eelmine aasta ja et enamik vanadest olijatest on leidnud perekonna ja kodu. Üks kuue aastane poiss lapsendati Šveitsi. Läksime natuke halval ajal, kõik kooliealised olid alles koolis ja beebid magasid. Uurisin neid natuke ja tundsin oma pisikese lemmiku, Melany, ära. Tore teda näha, aga kurb et tema veel kellegi südant pole võitnud. Minu arvestuse järgi peaks ta praegu aasta ja seitsme kuune olema. Mida peaks tegema nii pisikene, et võita kellegi süda? Mida ta oskakski teha? Ma mõtlen, need inimesed, kes tahavad adopteerida, kuidas nad valivad? Lähevad orbudekodusse, jälgivad lapsi ja nende käitumist, vestlevad nendega, uurivad nende vanemate kohta? Ka mina tahan kunagi adopteerida, mille järgi ma valiksin? Tegelikult kõlab ja tundub see ju täiesti absurdsena – valida laps. Ma ei tahaks valida, aga ma tahaksin anda kellelegi kodu ja perekonna. Samas ma ei tahaks, et mulle lihtsalt antaks üks laps. Ma olen kindel, et kõiki huvitab, milline on selle lapse iseloom, millised olid tema vanemad. Juhul, kui vanemad on/olid vargad, mõrvarid...kohkuks igaüks ja kahtleks. Geenid, need geenid. Aga milles on süüdi laps? Nagu öeldakse – me võime valida kõike siin elus, peale ühe - perekonna.
Igatahes olen ma sinna tagasi oodatud ja kuna me eelmine kord Annaga usinasti lastest pilte tegime, siis ootavad nad mind kaameraga, et facebooki pilte panna :D:D Nüüd natuke Annale.
Anna, como me dijistes que estas leyendo mi blog entonces esa parte es para ti. Me fui al orfanato hoy. No me preguntes porque no he ido antes, no sé ni yo. Bueno, todos estaban tan felizes al volver a verme y me preguntaron sobre ti – y la Anita, vino tambien la Anita?? Ella tomó unas fotos tan hermosas, a todos los que vienen les gustan esas fotos :) Si ves, hicimos un bien trabajo, se acuerdan y nos quieren :) La situacion en el orfanato esta mejorando, hay menos ñiños que anterior año. Mayoria de los bebes son nuevos, mi favorita, la Melany, todavia esta ahi. Por desgracia ella todavia no ha conquistado algun corazón. Te acuerdas de Adrian? Claro que te acuerdas, como pudieras olvidar de alguien que cada dia nos preguntó nuestras nombres y peinó nuestra pelo. Sabes que, le adoptaron a Suiza! :) No sé mucho, porque los bebes estaban durmiendo y los demas estaban en la escuela. Iré otro dia y te contaré mas! Estoy segura que muchos mis amigos que estan leyendo ese blog, son tan curiosos ahora y tratan de traducirlo en google :D pero solo tú y algunos mas lo pueden entender correctamente.
Pühapäev, 28.november
Tere tulemast cenco de poblacion y vivienda ehk siis tere tulemast vaikus ja rahu tänavatel. Uskumatu, sellist vaatepilti nendel meeletutel Ecuadori tänavatel ei näe enam vähemalt 9 aastat kuni järgmise rahvaloenduseni. Nii hea oli vaikuses ärgata, hetkeks tundus nagu ma oleks kodus, Eestis, isegi linnulaulu oli kuulda. Kusjuures ma enne kogu aeg mõtlesin, et siin linnas kindlasti ei olegi linde, polnud kunagi neid kuulnud, veel vähem näinud. Igasugune liiklus kogu riigis oli keelatud kella seitsmest hommikul kuni viieni õhtul, kõik poed ja avalikud keskused suletud. Rahvusvahelised lennud tühistatud, toimusid ainult lennud Galápagose – Guayaquili – Quito vahel. Ja mõned vajalikud taksod, kes need inimesed lennujaamast koju toimetaksid, ei midagi muud. Täielik tühjus kogu riigis, nagu kogu riik oleks välja surnud. Hommikul 5-6 paiku kolistas prügiatuo tänavate vahel, teed pühiti puhtaks, et siis hiljem helikopterist ilusaid pilte teha. Mina olin usinasti teleka ees uudiseid vaatamas kuidas kogu see asi toimub ja ei väsi kordamast – lihtsalt uskumatu, Guayaquili ja Quito tänavad, kus päevad läbi käib meeletu mürgel, inimesed tammuvad inimestel seljas, autod moodustavad meeletuid rodusid, olid täiesti tühjad ja linnud laulsid ka seal. Eile oli täitsa õhus tunda, et midagi hakkab toimuma, et inimesed on kodudesse lukustatud, sest Megamaxis olid meeletult pikad järjekorrad ja inimesed ostsid kuhjade viisi toitu kokku. Või võib-olla on asi lihtsalt selles, et siin on juba jõulud käes? Siiski, kindel mis kindel, tänase päevaga võtab suur hulk ekvadorlasi kaalus juurde! Kes siis kogu seda jama läbi viisid? 400 000 abiturienti, nende õpetajad ja militarid. Küsimusi oli väga palju, nii umbes 10 lehekülge. Uuriti palju majandusliku seisu kohta. Küsiti mitu tuba majas on, mitu elektripirni on, kas on soe vesi, kas joogiks kasutame kraanivett, filtreeritud vett või ostame poest, kas on arvuti, internet, mis haridustase, mis rassi ennast arvame....ja veel palju palju. Mind pandi ka kirja, täitsa uhke värk :D suuremates turismipiirkondades tehkase turistidele eraldi loendus, aga no kes ikka oskab arvata, et kuskil Ambatos elab eurooplane, nii et mind pandi kirja nagu kõiki teisi ekvadorlasigi. Mina nii helgelt mõtlesin, et pakun ikka kohvi ja küpsist ka tüdrukule, teine kindlasti väsinud, aga pagana pihta, neil oli igasuguse toidu ja joogi vastuvõtmine rangelt keelatud. Seda ma õnneks kuulsin enne telekast, ei pidanud ennast häbistama talle seda pakkudes. Tänavatel käisid ringi militarid ja sõitsid motikatega politseid, kes valvasid, et keegi välja mürgeldama ei tuleks ja samas turvasid ka õpilasi, kes seda protsessi läbi viisid. Ohtlikumates linnades olid õpilased relvastatud! Mina just enne mõtlesin, et vaesekesed kes seda läbi peavad viima, kindlasti neilt varastatakse midagi ära. Hiljem uudistest sain teada, et ainult ühte õpilast 400 000-st oli röövitud. Jällegi uskumatu. Kõik sujus hästi, ainus mida õpilased kurtsid oli, et paljud inimesed ei mäleta on sünnikuupäeva Välja minna ei võinud, aga kujutage nüüd ette milline kiusatus see minule oli – kõndida vabalt ohutul tänaval. Niisiis läksime ikkagi, mõni vanem inimene oli ka jalga sirutama tulnud ja väiksed lapsed mängisid tänaval vaikselt jalkat. Tegime väikse tiiru, tervitasime sõjaväelasi ja koju tagasi. Tegelikult tehkase neile trahvi, kes seadust ei jälgi ja välja lähevad, aga seda rohkem suuremates linnades ja kesklinnades. Kuidas saakski keelata välismaalast, kes muidu alati kartlikult ringi peab käima. Otseloomulikult olid mitmed telekanalid meeletu filmidemaratoni selleks päevaks kokku pannud, meie otsustasime Simpsonite kasuks. Ley seca kehtib homseni, sellest hoolimata on tänaseks Ambatos kinni võetud ~40 purjutajat. Eestis oleks see arv arvatavasti suurem :D:D Juba natukene enne viit hakkas rahvast vaikselt tänavatele voolama ja algas taas tavapärane linnaelu. Täna toimus rahva-ja eluasemeloendus linnapiirkondades, 1-5.detsembrini toimub see maakohtades, kuhu raske ligi saada ja ka sügaval Amazonase vihmametsades, et olla teadlikud kõikidest elanikest ja nende elutingimustest.
Laupäev, 27.november
Täna toimus Nicole sünnipäev, sai 7aastaseks. Sünnipäev toimus kodus, kõik kohad olid õhupallidega ära kaunistatud, mida hiljem väiksed mudilased hoolega lõhkusid. Väikseid päntajalgu oli seal nii palju, et võttis silme eest virelema. Ja ega suurigi vähem polnud, kusjuures enamikul neist olid veel eriti pisikesed süles vääksumas. Lissettele oli Lumivalgukese kostüüm selga tõmmatud ja ühele ta sõbrannale ka miskisuguse tegelase kostüüm, nii nad pidid seal lastele nalja tegema ja mänge organiseerima. Enamik nende mängudest olid tantsupõhised, pisikesed aga ei olnud neist eriti vaimustuses, natukene küll õõtsusid ühe jala pealt teisele, aga ei midagi enamat. Kõikidel tüdrukutel olid printsessi kroonid peas ja poistel isast sorti kroonid, igati uhked olid. Kõige uhkem kroon oli Nicolel, ta oli üldse täitsa printsess valmis. Me muljetasime Marenaga, ta kiitis potti, mis ma talle pulmadeks kinkisin ja samas kurtis, et ega talle ikka söögitegemine ei istu küll. Veel nägin palju teisi sugulasi, nad olid alguses segaduses, mõtlesid et oi, näe uus vahetusõpilane, aga siis vaatasid et kuidagi tuttav nägu :) Kogu õue oli igasugu värvilisi pallikesi, sätendavat paberit ja muud sodi täis. Ma mäletan hästi, et eelmine kord pärast Arlette sünnipäeva üritasin mina kogu seda soga plaatide pealt lahti kraapida, seekord ma nii abivalmis ei olnud. Kuna homme on meil siin cenco de poblacion y vivienda ehk rahva- ja eluasemeloendus, siis on eilsest saadik ley seca – kuiv seadus, mis nagu te juba arvata võite, keelab ära igasuguse alkoholi tarbimise. Seega on loomulikult ka alkoholi müük keelatud. Kui kõik pidulised kõhud täis pakkinud ja enamik koju läinud, jäid alles kõikse näljasemad ja joogisemad. Jose Luis mõtles siis morssi teha! Vähemalt nii ta väitis, aga tuli köögist hoopis suure whisky pudeliga ja hakkas aga jagama. Üks Jose sõber istus kogu aeg mu kõrval ja vähe jäi puudu, et ma naerust tilgad püksi oleks teinud. Mu meelest oli ta juba sinna tulles natuke võtune, igatahes pole ta kunagi varem nii nilbe olnud. Minule see muidugi sobis, igatsesingi juba kuimetsaliste nilbust. Mulle nii meeldisid salvrätikud, need olid nii armsad roosa pildikesega, ütlesin siis Marenale, et nii ilusad teised, mille peale see tüüp mulle sõbraliku kopsu vastu õlga lõi ja maialt aitäh ütles. Kõik hakkasid naerma, tüübil silmad särasid ja ütles, et ta teab küll, et salvrätik oli ainult ettekääne, tegelikult ütlesin ma seda ikka talle, tal ju ülikond seljas... Vahepeal ilmus Pavel sinna, justkui poole jooksu pealt tulles. Ma siis naljatades küsisin talt, kas armukesed on tähtsamad kui õetütar, mille peale ta mind õudusega vaatas ja küsis kust ma tean. Ah, ma ju tunnen teda. Kuid sellest hoolimata ei suuda ma uskuda, milline perro – litsakas mees ta on. Kõigepealt oli tal üks armuke, siis nagu lõpetas temaga kõik ära, kui see talle raseduse kohta valetas ja seletas muudkui, et tema on oma naisele truu ja hea mees. Ja nüüd viimasel ajal alati kui me kuskil koos oleme, on ta jube hõivatud sõnumite saatmisega, tuleb siis itsitades minu juurde ja näitab oma armukeste saadetud sõnumeid. Ma heidan talle muidugi tema truuuudust ja heaaad meest ette, mille peale tema ütleb – aga ma ju olengi truu...oma kolmele naisele! Ja nagu ma juba enne kahtlustasin on ka Jose Luisil armuke. Kogu aeg kui Cabinas käin kurdab ta mulle oma suurt väsimust, mille peale ma tal öösiti magada soovitan, mitte teiste naistega ringi tõmmata. Selle peale ta küsib - aga millal ma siis veel Cristina teadmata nendega koos saaksin olla? Uskumatu, mu vennad on litsid. Ja nad mõlemad saavad järgmisel aastal jälle isaks - vased lapsed. Kuid olgem ausad, siiski on nad nii vahvad ja toredad. Mulle meedib kuidas Jose Luis kõiki oma naabreid togib ja „peksab“ kui nad jälle nutunäoga kodutöid talle tooma tulevad. Mulle meeldib kuidas Pavel nagu tuulispask kodust läbi jookseb, tema ustav koer alati kannul. Mulle meeldib kuidas Jose Luis lastelaule fännab ja kaasa laulab. Mulle meeldib kuidas Pavel oma segaminipööratud toas pisikesi arvutijuppe taga otsib, ise seejuures alati mind süüdistades. Tulles tagasi peo juurde hakkasid kõik allesjäänud jooma ja lällama, mina läksin peagi ära. Jälle üks tore päev pere seltsis. Eelmine kord siin olles ma tõesti ei osanud neid nii palju hinnata, aga nüüd ma saan aru, kuidas mul nendega vedanud on.
Subscribe to:
Comments (Atom)