Kus ma siin elan? Darwini juures. Ma tean, paljudele ütlesin, et lähen elama oma vahetuspere juurde, vältimaks liigseid küsimusi ja pikka arutelu.
Kui jällenägemine oli ilus ja kõik vinksvonks, siis päris nii tore see algus ka ei olnud. Pühapäeva öösel olin ma nii väsinud, et ei pööranud ümbritsevale erilist tähelepanu. Esmaspäeval aga kui silmad avasin, ei tahtnud ma üleski ärgata, rääkimata millegi puudutamisest või wc kasutamisest. Ma ei ole küll eriti poissmeeste kodusi näinud, aga ma usun, et hullemat annab otsida. Kuna te tunnete mind kui puhtusefriiki, siis kindlasti arvate, et liialdan. Ei liialda! Ei ole midagi, millega liialdada. See seapesa, mustus ja rääm on ise üks paras liialdus. Darwin küll väitis, et ta koristas, aga ilmselgelt on tema ja minu arusaam koristamisest väga erinevad. Kui enne oli siin ilus parkettpõrand, siis nüüd on see täis igasugu võimalikke värvi ja ma ei tea mis löga plekke, kriipse, kraapse, mis ma usun, et maha ei tulegi. Ja kuna põrandad on nii ära sitatud, siis on siin nähtavasti mööda seinu käima hakatud. Nagu päris reaalselt on seinad mustasid jalanõude ja käe jälgi täis. Muidugi on Darwini armsad sõbrad purjus peaga oma maalimisvõimeid proovinud ja ohtralt tüdrukutele armastust avaldanud - seda siis seina peal demonstreerides. Tüdrukud vastukajaks on oma telefoninumbrid kirja pannud, nice. Ailin (Darwini kahe aastane õetütar) on ka seintel mõnusalt oma kätt proovinud. Edi (Darwini vend), proovis rusikat akna peal, kust nüüd õhtuti mõnusalt külma sisse puhub. Vannitoast ma ei tahaks üldse rääkidagi, lihtsalt mainin, et sooja vett siin majas ei ole. Sooja vee kraani üldse ei eksisteerigi. Kööki ei ole ta vist terve aasta jooksul kordagi koristanud, pliidit pole arvatavasti selle ostmisest saadik puhastada üritatud. Külmutuskappi kasutatakse lihtsalt igasugu asjade mahutamiseks. Ühest toast on saanud autoremonditöökoda või midagi säärast, koos kõikvõimaliku muu mittevajaliku koliga, pluss veel on katus selle toa koha pealt veidi katki ja kui vihma sajab, siis muusika minu kõrvadele – tilks-tilks. Välisuksed on küll ära vahetatud, aga kuna siia ühe korra sisse murti, siis ega needki enam ilusad pole. Juba eelmine aasta, kui ma siin olin, lasi maja omanik kogu õue ära betoonida, mis on kohutavalt kole. Seda kõike nähes olin ma rohkem kui paanikas. Ta elab nagu loom. Või siiski, isegi loomad on puhtamad. Ma tean, et ta enamasti ainult magab siin ja võib-olla tal tõesti polegi aega olnud siin midagi korda seada. Aga no ausalt, see on liig mis liig. Hea küll, enne ei pidanud me koos elama ja ta ei teadnud, milline puhtusefriik mina olen ja mina ei teadnud, milline siga tema on. Samas ei saa ma teda süüdistada, kõik algab ju ikkagi kodust ja perekonnast, mis tal suht puudlikud on olnud. Ta ema ei ole kunagi nende eest hoolitsenud, igaüks vaatas ise, kuidas hakkama sai. Darwin on kõige vanem 27, Edison on 26, Susanna 23 ja Ruthie 20. Kogu perekond tegeleb compravende carros ehk siis ostavad ja müüvad autosid. Enamik onudest tegeleb samaga. Hiljem seletan pikemalt. Igatahes lahutasid ta vanemad sellepärast, et üks tahtis parem olla kui teine, rahaarmastus kasvas nii suureks. Siiani käib nende vahel „võistlus“ kellel rohkem raha on. Ja seda on neil rohkem kui küll. Iga normaalne inimene ehitaks endale ilusa maja, ostaks uue auto, elaks hästi ja inimlikult. Aga nemad elavad räpastes tingimustes, Donna kuut on ka ilusam no. Neid ei huvita kuidas nad elavad, tähtis on ainult see summa, mis pangaarvel on. Ma võiks sellest veel pikalt ja laialt kirjutada, aga ei viitsi. Lihtsalt, mulle ei mahu pähe. Igatahes ei suutnud ma seda kõike lihtsalt alla neelata ja pahvatasin kõik välja, mis ma tema elamisest arvan. Tegin juba esimesel päeval selgeks, et mina sellesse majja ei jää, me kas otsime uue elamise või ma lähen vahetuspere juurde.
Esmaspäeva õhtul läksin ma oma pere Cabinasse. Mõtlesin küll ette helistada, aga saldot polnud, nii et tegin üllatuse. Jose Luis(vend) oli seal, hiilisin vaikselt ja ehmatasin teda. Ta oli nii üllatunud, pidi mind pooleks kallistama. Kuna ma Eestis olles suhtlesin ainult Paveliga(teine vend) msnis, siis ütlesin talle alati, et ta teistele ka ikka räägiks minust. Mida Pavel muidugi kunagi ei teinud. Kõik teadsid, et ma tulen, aga keegi ei teadnud millal. Ja loomulikult ei öelnud Pavel neile, et ma Darwini juurde elama lähen, nii et pidin veidi selgitama. Minu suureks üllatuseks, ei olnudki see neile eriline probleem või siis nad lihtsalt ei näidanud seda välja. Pavel on üldse selline valevorst, ütles mulle et ta läks Sofiaga lahku, aga Jose Luis rääkis, et nad elavad juba eelmisest aastast saadik koos ja Sofia on teist kuud rase. Ka ei öelnud Pavel mulle kunagi, et mami on juba aprillist saadik USA´s Andrea(õde) juures. Kohutav, aga no mida ma üldse lootsin, ta on ju Pavel :D Mingi aeg tuli Lissette sinna, tal läksid silmad vapsee suureks mind nähes :D hiljem tuli Pavel ja kordus sama. Muudatustest nii palju – Cabinas on nüüd Jose Luisi ja ta naise Christina oma, ostsid selle Pavelilt ära. Pavel ja Jose Luis töötavad nüüd mõlemad ka ühes karaoke baaris, mis on Cabinasest teisel pool teed. Organiseerivad seal igasugu üritusi nädalavahetustel, aga mina arvan, et nad töötavad seal ainult sellepärast, et tasuta juua :D:D läksime Lissettega koju, ehk siis sinna kus ma enne elasin. Marena, tädi ja papi olid kodus, kõik üliõnnelikud :) Christina ja Nikol(ta tütar) tulid ka sinna. Jagasin neile Eesti nänni, leiva üle olid nad kõige õnnelikumad. Marenal on 6 kuune laps, tüdruk, aga ma nime ei mäleta. Ja nagu siin tavaks, tehti talle juba kahe kuuselt kõrvaaugud. Läksime Lissettega tema juurde. Oii, ta ema Silvia pidi mind nähes nutma hakkama. Arlette inises õnnest nagu porgand, vanaema Charo ja Aleksandra olid omamoodi nagu alati :D jagasin neile ka nänni, sõime koos leiba ja mustikamoosi saia. Nagu Darwin, arvasid ka nemad, et mu ema peaks siia moosiäri tegema tulema :D
Teisipäeval tahtsin ajalehte osta, et korterite kuulutusi vaadata, aga ega siin ju poes ajalehti ei müüda. Hommikul vara kõnnivad ajalehe müüjad mõnikord kuskil ringi ja aeg-ajalt müüakse ringteedel ajalehti, aga mujalt väga ei saa. Aga paljud inimesed ei panegi ajalehte kuulutusi, lihtsalt kleebivad akna peale sildi – SE VENDE(müüa) ja telefoninumbri. Sõitsimegi siis lihtsalt ringi ja otsisime selliseid kuulutusi. Üks maja oli täitsa normaalne, aga suur meile kahele, nii et ei. Käisime mõne sõbra juures ja pläkutasime niisama. Kõik on nii üllatunud, et ma tulingi päriselt tagasi.
Kui ma alguses lubasin endale, et ma isegi mitte ei korista seda elamist siin, siis kolmapäeval pidin enda sõnu sööma. Kõik algas sellest, et ma tahtsin kohvi teha, AGA kõik oli ju nii must ja ma ei saa sellistes tingimuses isegi mitte piima keeta. Nagu te teate, ma ei ole eriti kannatlik inimene, eriti kui pean kellelegi midagi seletama. Ma olin väsinud Darwinile kõige seletamisest, miks ma midagi kuidas teen, miks ma kõike teistmoodi teen. Mind ajas vihale, et ta lihtsalt ei mõista, kuigi on ju loomulik, et ei mõista - kaks täiesti erinevat kultuuri ikkagi. Kannatust pean ämbrite viisi varuma. Kõige parem viis pingete alandamiseks on koristamine!!! Kõigepealt laotasin ma kõik potid, pannid, toidunõud ja muud köögiriistad põrandale laiali ja nagu mulle meeldib asju ära visata...siis viskasin enamiku minema, sest neid ei oleks ka kõige suurema küürimisega puhtaks saanud või olid nad tõeliselt inetud. Õnneks oli tal ka terve komplekt uusi kasutamata toidunõusid, täiesti uus kohvimasin ja mikrokas. Söögiriistadest leidsin ma kaks lusikat, ahoi. Ei ühtegi nuga ega kahvlit. No mis sa teed, kui inimene on harjunud ainult väljas söömas käima. Tavaline köök siin on kivist ja ära plaaditud. Oii kuidas ma neid plaate ja pliiti küürisin. Ainult pliidi leotamise, puhastamise, küürimisega läks mul TUND aega, see oli ikka väga must! Ja kusjuures, see on ilma ahjuta pliidi. Ma pesin kõõõiik võimaliku puhastusvaheditega üle, isegi prügikastid, ajasin põrandapiitade ja uksemustrite vahel mustust vatipulgaga taga. Darwin vaatas suurte silmadega ja ei julgenud midagi öelda. Nüüd ta vähemalt teab, mis tähendab koristamine minu jaoks. Samal ajal üritas tema veidi korda luua selles kolitoas. Aknad on siin ikka koledad ja lasevad jubedalt külma läbi. Ma hakkasin väljast neid aknatrelle lapiga puhastama, Darwin aga arvas et survepesuriga on vähe lihtsam. Okei, ta siis hakkas sellega askeldama ja kui kõik aknad olid puhtaks pestud ja ma tuppa läksin..ma oleks tahtnud maa alla vajuda. Need aknad on ikka väga jamad, vesi voolas mööda seinu alla ja kõik uputas. Olukord oli nii sitt, et see ajas mind lõpuks naerma. Kõik uuesti korras, asusin ma Darwini riidekapi kallale. Ega talle lõpuks sinna kappi midagi väga ei jäänudki :D enamik riideid olid talle väiksed ja ma olen kindel, et ta pole neid vähemalt kaks aastat proovinudki. Tal oli vähemalt SEITSE ülikonda, millest alles jäi üks. Tegelikult kõigest sellest kolist läheb äraviskamsele vähene, enamik läheb vaestele maal elavatele indigenatele – nemad kasutavad kõike. Õhtuks olin ma päris läbi omadega, aga see oli selline hea väsimus. Kui mul päeval käisid tigedushooga igasugu koledad mõtted peast läbi, siis püüdsin ikka meelde tuletada – kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Kui ma praegu tugevaks ei saa, siis ei saa kunagi. Enne ma siit ära ei lähe, kui olen selle inimese inimese moodi elama õpetanud. Õnneks õpib ta kiiresti:D Mhh, lõpuks öösel sain ma ka selle kohvi, mida hommikul tegema läksin ja elu on jälle lill :)
Neljapäeval sain ajalehe, otsisin enamvähem normaalsed kuulutused välja ja läksime otsima. Maja/korteri võisime ju üles leida, aga omanikke polnud tavaliselt kohal ja saame alles nädalavahetusel vaatama minna. Ja kuna Darwin on nii pagana nõutud, siis tema telefon on 24/7 punane - kõik pöörduvad oma autojamadega, paberimajandusega ja muude jamadega tema poole või tahab keegi autot osta või müüa, siis tavaliselt saame ühe maja ära vaadata, kui juba peab ta kuskile midagi tegema kiirustama. Mis mind, nagu te juba arvate, närvi ajab :) ole abivalmis, aga pagana pihta, sa ei saa sellepärast oma elu tagaplaanile jätta. Darwin tahab juba nii väga uut mööblit ostma minna. Ma tahaks ka, oi kuidas tahaks. Aga ma tean, et kui me praegu ostaks uue mööbli, siis hakkaks ta end siin nii mugavalt tundma ja ei tahaks üldse enam uut kohta otsida.
Reedel käisime veel tosina jagu maju läbi. Raske on sobivat leida. Esiteks asuvad enamik linnast väljas, kus ei liigu eriti busse ega taksosid, nii et minul läheks raskeks. Ka ei taha me väga kaugele praegusest asukohast kolida kuna praegu olen ma oma vahetusperele nii läedal ja saan iga kell nende juurde minna kui midagi vaja. Darwin on küll eesmärgiks võtnud, et õpetab mind sõitma, aga mina punnin vastu. Siinne liikluskultuur on kohutav, mulle kas sõidetaks uimasuse pärast sisse või siis jääksin ma kellelegi ette, kui ta kaherealise tee kolmerealiseks otsustab muuta. Susanna on ka äksi täis, et õpetame jah Anu sõitma, siis ostab kindlasti nende isa mulle auto. Ah et miks ta peaks mulle auto ostma? Ma küsin seda sama, nemad vastavad - ta vist hakkab ära surema ja on nii lahkeks muutunud, et kindlasti ostaks, mhmhh. Teiseks on raske leida turvalist või enamvähem turvalist rajooni, kus ma oma blondide kiharatega nina toast välja võiksin pista ilma, et mind röövitaks. Kuna palju vaeseid inimesi rannikult on siia mägedesse elama tulnud, on olukord turvalisusega veelgi hullem kui enne. Kolmandaks on enamik maju meile kahele liiga suured, seega eelistaksin mina korterit, aga korteritel ei ole tavaliselt garaaži või mingitki ruumi autode jaoks, mida meil väga vaja on. Ka ei ole korterelamu eriti hea kuna inimesed on siin väga uudishimulikud ja räägivad palju. Siinses kultuuris ei ole eriti tavaline mitte abielus olev kooselav paar, veelgi enam kui üks neist on gringa. Vältimaks probleeme, oleks individuaalne maja parem. Sellised jamad. Ja tegelikult mulle tundub, et ega Darwin väga tõsiselt seda asja ei võta, tema jääks parema meelega siia. Ma olen küll mõelnud, et siin annaks kõik korda teha, aga ma ei kavatse poole sellest ajast, mis siin olla saan, maja remontida. Pealegi ma usun, et selle korda tegemine läheks kallimaks kui uue maja üürimine ja see pole ju tema maja, ta ainult üürib seda, seega milleks?
Õhtul läksime Malli, mõtlesime kinno minna, aga nii jamad filmid olid. Cristian oli ka oma emaga Mallis, sõime koos ja rääkisime. Ta ema on nii nooruslik ja no mis nilbe jutt, ma tundsin end täitsa koduselt kohe :D tellisime söögi ja seal olid mingid erinevad kastmed ja kreemid, Darwin siis jauras seal kreemidest ja Cristiani ema ütleb niimuuseas – ah, Anu on sinu kreemidest juba väsinud XD kesklinnas on uus baar ROHO, läksime sinna, mõned Darwini sõbrad olid seal. Ma tundsin end suht veidralt, minu inimesi ju ei ole. Eelmine aasta käisime ikka alati plikadega koos igal pool ja poisid olid ka alati koos. Kui enne oli põhiline kooslus – Darwin, Edison, Cristian, Fernando, Javier, Tote, Aleks ja meie plikad, siis nüüd on kõik muutunud. Darwin ja Javier olid enne nagu sukk ja saabas, nüüd ei vaata nad teineteisele otsagi, rääkimata mõne sõna vahetamisest. Javier varastas Darwini tagant kõvasti, kasutas tüdrukuid ära ja ajas palju paksu pahandust kokku. Nüüd on Javier Edisoni parem käsi, aga vaatame kui kauaks. Kuna Javier Fernando tüdrukut pani, palus Fercho Edisoni, et too teda kaklema õpetaks – siis saab Javierile tappa anda. Asi võttis aga sellise hoo, et Edi lõi õnnetuseks Ferchol lõualuu katki. Fernando pidi seda kuidagi oma perele seletama ja ütles lihtsalt, et Edi andis talle tappa - siis saavad Edilt valuraha nõuda. Asi läks isegi kohtuni ja nüüd suhtleb Fercho ainult Aleksi ja Totega. Kuna kõik on nii lõhestunud, siis ei saagi enam midagi koos teha.
Laupäeval pidin hommikul Lissettega koos ta ema ülikooli minema. Silvia organiseeris seal midagi ja Lis pidi pesumodell olema, nad tahtsid mind ka modelliks, aga ma nii sale siiski ei ole :D aga Lis ei helistanud mulle hommikul, kuna arvas et ma magan alles oma kõige magusamat und, nii et ei läinud. Darwin läks ka hommikul vara kuskile ära, nii et mul oli rahulik hommik. Käisin Cabinases, Cristina oli seal, rääkisime pikalt ja laialt kõigest. Naljakas, eelmine kord ma ei suhelnud üldse temaga, ta tundus nii imelik ja mitte eriti sümpaatne, võib-olla sellepärast, et siis oli Jose vanglas ja sellega oli nii palju jamasid. Igatahes tegelikult on ta väga mõistev ja hea on temaga rääkida. Siis läksin Marenale külla, ta peika oli ka seal ja ta tundus seekord palju inimlikum:D imesid sünnib – Marena tegi koos teenijaga süüa!!! Esimest korda nägin teda süüa tegemas, mille peale ta ise ütles – mõtlesin et oleks aeg veidi õppida:D ega jah, 36aastane juba ju. Õhtul käisime Darwiniga ujumas, ega me eriti ei ujunudki, rohkem ligunesime mullivannis. Siin on nii nõme pesemis- ja riietevahetamissüsteem ujulates. Kui meil Eestis on need ruumid eraldi, siis siin on need ühes suures ruumis ja enamikes ujulates on mehed ja naised koos. Nii et alasti väga pesta ei saa, ujukad seljas ikka. Kuigi mõnes ujulas eksisteerib ka suure pesemisruumi kõrval paar kabiini, kus sa varjatult pesta saad. Riiete vahetamiseks on ikka kabiinid, igas kabiinis on pink ja nagi. Aga nõme on see, et need asuvad seal samas niiskes ja märjas külma kivipõrandaga ruumis.
Pühapäeva hommikul käisime mustal turul mulle kaamerat ja telefoni otsimas. Enne oli see turg piiikal tänaval, ma kirjutasin sellest ka pikalt-laialt eelmises blogis, aga nüüd ehitati turumaja ja kõik kolis sinna. Enam ei ole seal ka nii palju varastatud asju kui enne, sest politsei kontrollib neid nüüd rohkem. Käisime ühe kaupleja juurest teise juurde ja vaatasime kaameraid, jutt levis et otsitakse kaamerat ja pakkumisi tuli iga nurga pealt. Ma uurisin ikka põhjalikult kõiki kaameraid, paljudel ei töödanud üks või teine asi. Viimane kaamera mida uurisin, selle ka võtsin. Olympus 850 SW, tundub heas korras, aga vee alla ma sellega siisk minna ei riskiks. Samalt mehelt ostsime ka telefoni ja laadija, kõik kokku 90dollarit ehk veits üle tuhande krooni, hea kaup.
Rääkisin Jose Luisile sellest, et me otsime uut elukohta. Tal sõber just oli rääkinud, et üürib sisustatud korteri välja. Päeval läksimegi vaatama. Kahekorruseline, all pisike köök, elutuba, wc, üleval magamistuba, kontori moodi tuba, vannituba ja nii-öelda trennituba, kus olid mõned masinad. Katuseterrass oli norm, vaade oli ilus, pesuruum oli täitsa norm ja neil on isegi pesumasin:D AGA see asub jube jama koha peal, ei sõida seal busse ega taksosi. Selles elamurajoonis on kaks kortermaja. Tüübi vanemad elavad kõrvalkorteris ja seinad on õhuksed:D sellistes rajoonides kipuvad inimesed oma nina väga teiste ellu toppima. Kui me sinna läheks, ei peaks me uut mööblit ostma. Aga kui mina ära lähen ja Darwin enam seal elada ei taha, siis ei ole tal ju isegi mööblit, millega mujale kolida :D Jätame selle tagavaraks, kui midagi paremat ei leia. Õhtul oli Pavel Cabinases, tegi seal mingit tööd, ma olin talle siis mõned tunnid seltsiks. Manitsesin teda suure valelikkuse eest ja oh santamaria, mida kõike ta mulle rääkis. Vähe sellest, et Sofia rase on, Pavel hullas veidi ühe oma töökaaslasega ja pani selle ka paksuks. Mõlemal on teine kuu. Ma ei uskunud teda alguses, ta valetab ju pidevalt, aga siis ta helistas neile mõlemale, pani valjuhääldi peale, küsis kuidas lapsega on ja ajas mesijuttu mõlemale. Ma lihtsalt kuulasin silmad punnis ja mulle jõudis kohale, et ma olengi jälle keset seebiooperit. Oii kuidas ta seletas, et see ei olnud üldse tema süü, et see naine hakkas talle külge lööma, käis ja musitas, rääkis mesijuttu ja avaldas armastust. Okei, ei suutnud kiusatusele vastu panna, aga kasutanud siis kondoomi – temal ei tulnud meeldegi, endal kodus rase naine. Hiljem see naine oli rääkinud, et ta ei hakka Pavelilt lapse jaoks raha ega midagi nõudma. Et nad olid oma mehega juba ammu last tahtnud, aga naine ei jäänud ega jäänud rasedaks – arvasid et probleem on naises, aga võta näpust, ei olnudki. Peale minu teab seda veel ainult Paveli parim sõber. Ma tegin talle mõnusat peapesu, mille peale Pavel ütles – pagan, ma rääkisin sulle, sest sa oled mõistev ja ma arvasin, et sa nii kui nii ei oska nii palju koledaid sõnu, et riielda XD kurtis oma kurba saatust ja siis ta veel ulgus, et see naine tahab teda tema pojast ilma jätta. Ma ei saa aru, minu arust peaks ta õnnelik olema, saaks ühest jamast lahti :D
No comments:
Post a Comment